Kreeka kolmas abipakett tüürib kriisi poole

Vastakuti on IMF, mis pole veel Kreeka kolmanda abipaketiga liitunudki, kuid mille liitumist nõuab hulk liikmesriike eesotsas Saksamaaga ning EL.

Vaidluse all on reformid, mida Kreekal tuleb rakendada, et läinud aastal saadud 86 miljardi euro suuruse abiprogrammi esimene ülevaatus lõpule viia. See on omakorda eeltingimus, et saaks arutama hakata poliitiliselt plahvatusohtlikku teemat Kreekale võimaliku uue võlakergenduse andmisest. Ilma selleta, et võlg oleks n-ö jätkusuutlikul tasemel, pole IMF nõus Kreeka kolmanda abipaketiga liituma. Ilma IMFi osaluseta pole aga hulk liikmesriike nõus Kreekale uuest abipaketist väljamakseid tegema.

IMF leiab, et Kreeka lubatud reformid on liiga ebamäärased ega pruugi tagada primaarset eelarveülejääki (tulud kulud arvestamata võlgade teenindamise kulusid – toim) sellises ulatuses, mis on eeltingimus abipaketist väljamaksete tegemiseks. Brüssel arvab teisiti. FT kirjutab, et viimased arutelud on läinud päris kurjaks sõnasõjaks. IMF on seejuures kasvava surve all, et ei tekiks olukord, kus lisaks brittide referendumile ja pagulaskriisile võtaks uuesti tuld ka euroala kriis Kreekaga epitsentris.

Tänasel eurogrupi rahandusministrite kohtumisel on IMFil ja euroala riikidel uus võimalus erimeelsusi arutada.

Kreeka peaministril on parlamendis, mis reformid heaks peab kiitma, vaid kolmekohaline ülekaal.